1
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
2
1
Õied pole radiaalsümmeetrilised
10
2
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
3
2
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
4
3
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
3
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
4
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
5
4
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
6
5
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
5
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
6
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
6
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
7
7
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
8
7
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
9
8
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
8
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
9
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
9
Leht rististe vaheseintega
10
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
11
10
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
31
11
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
11
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
12
12
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
13
12
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
15
13
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
13
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
14
14
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
15
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
16
15
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
24
16
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
16
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
17
17
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
18
17
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
21
18
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
18
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
19
19
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
19
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
20
20
Põisikud püstised, lühikese nokaga
20
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
21
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
21
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
22
22
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
22
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
23
23
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
23
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
24
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
25
24
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
27
25
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
25
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
26
26
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
26
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
27
Lehetuped või lehed või varred karvased
27
Lehetuped, lehed ja varred paljad
28
28
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
29
28
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
30
29
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
29
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
30
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
30
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
31
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
32
31
Õisik harunenud pööris
37
33
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
34
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
34
Tähk pole ühekülgne
35
35
Pähikud ümber kogu varre
36
35
Pähikud varre vastaskülgedel
37
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
37
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
38
39
Keelekese asemel karvaring
39
Keeleke kilejas või puudb
40
40
Pähikud 2 või rohkema õiega
41
41
Pähikus rohkem kui 2 õit
43
42
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
42
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
43
Ohe kaarjas või põlvjas
44
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
44
Õisik hõre, pole ühekülgne
45
45
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
46
45
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
46
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
46
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
47
Keelekese asemel karvaring
47
Keeleke olemas, kilejas
48
48
Pähikud 2 või rohkemaõielised
54
49
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
50
49
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
52
50
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
50
Pähikus liblesid üks paar
51
51
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
51
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
52
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
52
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
53
53
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
53
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
54
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
55
54
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
56
55
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
55
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
56
Pähikud südajad, rippuvad
56
Pähikud pole südajad ega rippuvad
57
57
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
57
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
58
58
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
58
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
59
59
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
59
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
60
60
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
60
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
61
61
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
61
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
3Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
4Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena54Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena65Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
5Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
6Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
6Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult77Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena87Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena98Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
8Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
9Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
9Leht rististe vaheseintega
10Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)1110Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)3111Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
11Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)1212Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi1312Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega1513Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
13Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem1414Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
14Õisik tipmine
15Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega1615Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega2416Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
16Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas1717Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt1817Kõik pähikud on varrel tihedalt koos2118Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
18Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole1919Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
19Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem2020Põisikud püstised, lühikese nokaga
20Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
21Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
21Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena2222Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
22Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta2323Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
23Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
24Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad2524Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega2725Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
25Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta2626Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
26Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
27Lehetuped või lehed või varred karvased
27Lehetuped, lehed ja varred paljad2828Alumine kandeleht ei ümbritse vart2928Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre3029Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
29Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
30Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
30Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
31Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne3231Õisik harunenud pööris3732Pähikud oheteta3332Pähikud ohetega3433Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
33Pähikud üksikult
34Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
34Tähk pole ühekülgne3535Pähikud ümber kogu varre3635Pähikud varre vastaskülgedel
36Tähk ruljas
37Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
37Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem3838Pähikud ohetega3938Pähikud oheteta4739Keelekese asemel karvaring
39Keeleke kilejas või puudb4040Pähikud ühe õiega
40Pähikud 2 või rohkema õiega4141Pähikud 2 õiega4241Pähikus rohkem kui 2 õit4342Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
42Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
43Ohe kaarjas või põlvjas
43Ohe sirge4444Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
44Õisik hõre, pole ühekülgne4545Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega4645Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
46Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
46Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
47Keelekese asemel karvaring
50Pähikus liblesid üks paar5151Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
51Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
52Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
52Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem5353Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
53Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
55Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
56Pähikud pole südajad ega rippuvad5757Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
57Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga5858Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
58Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas5959Keeleke üle 1 mm pikk, terav
59Keeleke puudub või alla 1 mm pikk6060Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
60Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad6161Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
61Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
