2
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
3
Vähemalt alumised lehed rootsuga
4
3
Kõik lehed rootsutud
12
4
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
5
4
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
7
5
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
5
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
6
6
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
6
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
7
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
8
8
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
8
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
9
9
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
10
9
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
11
10
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
10
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
11
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
12
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
13
12
Õied pole radiaalsümmeetrilised
21
13
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
14
13
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
15
14
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
14
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
15
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
16
15
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
17
16
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
16
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
17
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
17
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
18
18
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
19
18
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
20
19
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
19
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
20
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
20
Leht rististe vaheseintega
21
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
22
21
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
42
22
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
22
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
23
23
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
24
23
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
26
24
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
24
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
25
25
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
26
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
27
26
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
35
27
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
27
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
28
28
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
29
28
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
32
29
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
29
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
30
30
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
30
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
31
31
Põisikud püstised, lühikese nokaga
31
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
32
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
32
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
33
33
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
33
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
34
34
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
34
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
35
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
36
35
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
38
36
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
36
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
37
37
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
37
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
38
Lehetuped või lehed või varred karvased
38
Lehetuped, lehed ja varred paljad
39
39
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
40
39
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
41
40
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
40
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
41
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
41
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
42
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
43
42
Õisik harunenud pööris
48
44
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
45
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
45
Tähk pole ühekülgne
46
46
Pähikud ümber kogu varre
47
46
Pähikud varre vastaskülgedel
48
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
48
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
49
50
Keelekese asemel karvaring
50
Keeleke kilejas või puudb
51
51
Pähikud 2 või rohkema õiega
52
52
Pähikus rohkem kui 2 õit
54
53
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
53
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
54
Ohe kaarjas või põlvjas
55
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
55
Õisik hõre, pole ühekülgne
56
56
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
57
56
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
57
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
57
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
58
Keelekese asemel karvaring
58
Keeleke olemas, kilejas
59
59
Pähikud 2 või rohkemaõielised
65
60
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
61
60
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
63
61
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
61
Pähikus liblesid üks paar
62
62
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
62
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
63
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
63
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
64
64
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
64
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
65
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
66
65
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
67
66
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
66
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
67
Pähikud südajad, rippuvad
67
Pähikud pole südajad ega rippuvad
68
68
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
68
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
69
69
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
69
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
70
70
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
70
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
71
71
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
71
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
72
72
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
72
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
73
Lihakate lehtedega taimed
74
73
Lehed õhukesed, pole lihakad
75
74
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
74
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
75
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
76
75
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
86
76
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
77
76
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
80
77
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
78
77
Õitsvad varred lehtedega
78
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
78
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
79
79
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
79
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
80
Taime lehed ja/või varred ogalised
80
Taimed pole ogalised
81
81
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
81
Vähemalt mõned õied pole kollased
82
82
Vähemalt mõned õied õisikus valged
83
82
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
84
83
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
83
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
84
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
84
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
85
85
Kõik õied roosad (lillakad)
85
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
86
Õied pole sarikatena
89
87
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
87
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
88
88
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
88
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
89
Õied bilateraalsümmeetrilised
90
89
Õied radiaalsümmeetrilised
97
90
Leheserv hambuline kuni hõlmine
91
90
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
96
91
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
91
Lehed selgelt rootsulised
92
92
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
92
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
93
93
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
93
Lehistunud õitsev vars olemas
94
94
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
94
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
95
95
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
95
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
96
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
97
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
98
97
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
102
98
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
98
Varred pole väänduvad ega ronivad
99
99
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
99
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
100
100
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
100
Kroonlehed täiesti vabad
101
102
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
103
102
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
104
103
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
103
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
104
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
105
104
Õitsvad varred lehistunud
109
105
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
106
105
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
108
106
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
106
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
107
107
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
107
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
108
Lehed selgelt rootsulised
110
Leheserv peenehambaline
111
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
111
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
112
112
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
112
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
113
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
113
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
114
114
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
115
115
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
115
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
116
116
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
117
116
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
118
117
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
117
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
118
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
119
118
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
120
119
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
119
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
120
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
120
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
121
Õied sinised kuni roosad
122
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
122
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
2Õisikud teistsugused33Vähemalt alumised lehed rootsuga43Kõik lehed rootsutud124Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised54Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel75Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
5Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed66Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
6Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
7Lehed sõrmroodsed
7Lehed sulgroodsed või ühe rooga88Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
8Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)99Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised109Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised1110Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
10Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
11Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
11Viljad mõhnadeta
12Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)1312Õied pole radiaalsümmeetrilised2113Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega1413Lehed paljad või väga lühikeste karvadega1514Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
14Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
15Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena1615Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena1716Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
16Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
17Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
17Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult1818Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena1918Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena2019Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
19Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
20Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
20Leht rististe vaheseintega
21Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)2221Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)4222Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
22Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)2323Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi2423Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega2624Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
24Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem2525Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
25Õisik tipmine
26Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega2726Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega3527Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
27Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas2828Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt2928Kõik pähikud on varrel tihedalt koos3229Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
29Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole3030Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
30Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem3131Põisikud püstised, lühikese nokaga
31Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
32Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
32Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena3333Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
33Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta3434Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
34Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
35Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad3635Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega3836Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
36Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta3737Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
37Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
38Lehetuped või lehed või varred karvased
38Lehetuped, lehed ja varred paljad3939Alumine kandeleht ei ümbritse vart4039Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre4140Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
40Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
41Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
41Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
42Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne4342Õisik harunenud pööris4843Pähikud oheteta4443Pähikud ohetega4544Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
44Pähikud üksikult
45Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
45Tähk pole ühekülgne4646Pähikud ümber kogu varre4746Pähikud varre vastaskülgedel
47Tähk ruljas
48Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
48Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem4949Pähikud ohetega5049Pähikud oheteta5850Keelekese asemel karvaring
50Keeleke kilejas või puudb5151Pähikud ühe õiega
51Pähikud 2 või rohkema õiega5252Pähikud 2 õiega5352Pähikus rohkem kui 2 õit5453Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
53Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
54Ohe kaarjas või põlvjas
54Ohe sirge5555Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
55Õisik hõre, pole ühekülgne5656Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega5756Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
57Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
57Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
58Keelekese asemel karvaring
61Pähikus liblesid üks paar6262Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
62Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
63Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
63Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem6464Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
64Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
66Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
67Pähikud pole südajad ega rippuvad6868Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
68Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga6969Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
69Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas7070Keeleke üle 1 mm pikk, terav
70Keeleke puudub või alla 1 mm pikk7171Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
71Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad7272Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
72Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
73Lihakate lehtedega taimed7473Lehed õhukesed, pole lihakad7574Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
74Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
75Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes7675Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes8676Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)7776Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas8077Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)7877Õitsvad varred lehtedega
78Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
78Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed7979Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
79Õisikud pole üksikult, varred harunevad
80Taime lehed ja/või varred ogalised
80Taimed pole ogalised8181Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
81Vähemalt mõned õied pole kollased8282Vähemalt mõned õied õisikus valged8382Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole8483Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
83Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
84Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
85Keskmised õied kollased, servmised lillakad
86Õied sarikatena8786Õied pole sarikatena8987Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
87Lehed ei lõhna küüslaugu järgi8888Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
88Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
89Õied bilateraalsümmeetrilised9089Õied radiaalsümmeetrilised9790Leheserv hambuline kuni hõlmine9190Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)9691Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
91Lehed selgelt rootsulised9292Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
92Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole9393Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
93Lehistunud õitsev vars olemas9494Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
94Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega9595Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
95Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
96Kroonlehed alusel kokku kasvanud
96Kroonlehed vabad
97Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega9897Kõik lehed ümara või aheneva alusega10298Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
98Varred pole väänduvad ega ronivad9999Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
99Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega100100Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
100Kroonlehed täiesti vabad101101Tupp puudub
101Tupp olemas
102Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena103102Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena104103Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
103Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
104Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna105104Õitsvad varred lehistunud109105Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena106105Õied rootsulised, üksikult või õisikutena108106Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
108Lehed selgelt rootsulised
109Kääbuspõõsad110109Rohtsed taimed113110Leheserv peenehambaline
110Leheserv terve111111Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
111Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad112112Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
112Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
113Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
113Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta114114Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud115114Kroonlehed vabad121115Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
118Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)119118Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa120119Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
119Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
120Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
120Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
121Õied sinised kuni roosad
121Õied valged122122Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
122Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem
