1
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
2
2
Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana
2
Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt
3
3
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
3
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
5
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
6
Vähemalt alumised lehed rootsuga
7
6
Kõik lehed rootsutud
15
7
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
8
7
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
10
8
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
8
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
9
9
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
9
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
10
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
11
11
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
11
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
12
12
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
13
12
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
14
13
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
13
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
14
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
15
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
16
15
Õied pole radiaalsümmeetrilised
24
16
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
17
16
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
18
17
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
17
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
18
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
19
18
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
20
19
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
19
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
20
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
20
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
21
21
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
22
21
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
23
22
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
22
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
23
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
23
Leht rististe vaheseintega
24
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
25
24
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
45
25
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
25
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
26
26
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
27
26
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
29
27
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
27
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
28
28
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
29
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
30
29
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
38
30
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
30
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
31
31
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
32
31
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
35
32
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
32
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
33
33
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
33
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
34
34
Põisikud püstised, lühikese nokaga
34
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
35
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
35
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
36
36
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
36
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
37
37
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
37
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
38
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
39
38
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
41
39
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
39
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
40
40
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
40
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
41
Lehetuped või lehed või varred karvased
41
Lehetuped, lehed ja varred paljad
42
42
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
43
42
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
44
43
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
43
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
44
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
44
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
45
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
46
45
Õisik harunenud pööris
51
47
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
48
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
48
Tähk pole ühekülgne
49
49
Pähikud ümber kogu varre
50
49
Pähikud varre vastaskülgedel
51
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
51
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
52
53
Keelekese asemel karvaring
53
Keeleke kilejas või puudb
54
54
Pähikud 2 või rohkema õiega
55
55
Pähikus rohkem kui 2 õit
57
56
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
56
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
57
Ohe kaarjas või põlvjas
58
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
58
Õisik hõre, pole ühekülgne
59
59
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
60
59
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
60
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
60
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
61
Keelekese asemel karvaring
61
Keeleke olemas, kilejas
62
62
Pähikud 2 või rohkemaõielised
68
63
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
64
63
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
66
64
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
64
Pähikus liblesid üks paar
65
65
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
65
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
66
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
66
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
67
67
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
67
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
68
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
69
68
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
70
69
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
69
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
70
Pähikud südajad, rippuvad
70
Pähikud pole südajad ega rippuvad
71
71
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
71
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
72
72
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
72
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
73
73
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
73
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
74
74
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
74
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
75
75
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
75
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
76
Lihakate lehtedega taimed
77
76
Lehed õhukesed, pole lihakad
78
77
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
77
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
78
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
79
78
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
89
79
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
80
79
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
83
80
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
81
80
Õitsvad varred lehtedega
81
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
81
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
82
82
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
82
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
83
Taime lehed ja/või varred ogalised
83
Taimed pole ogalised
84
84
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
84
Vähemalt mõned õied pole kollased
85
85
Vähemalt mõned õied õisikus valged
86
85
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
87
86
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
86
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
87
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
87
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
88
88
Kõik õied roosad (lillakad)
88
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
89
Õied pole sarikatena
92
90
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
90
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
91
91
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
91
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
92
Õied bilateraalsümmeetrilised
93
92
Õied radiaalsümmeetrilised
100
93
Leheserv hambuline kuni hõlmine
94
93
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
99
94
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
94
Lehed selgelt rootsulised
95
95
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
95
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
96
96
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
96
Lehistunud õitsev vars olemas
97
97
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
97
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
98
98
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
98
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
99
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
100
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
101
100
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
105
101
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
101
Varred pole väänduvad ega ronivad
102
102
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
102
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
103
103
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
103
Kroonlehed täiesti vabad
104
105
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
106
105
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
107
106
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
106
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
107
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
108
107
Õitsvad varred lehistunud
112
108
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
109
108
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
111
109
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
109
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
110
110
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
110
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
111
Lehed selgelt rootsulised
113
Leheserv peenehambaline
114
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
114
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
115
115
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
115
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
116
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
116
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
117
117
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
118
118
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
118
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
119
119
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
120
119
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
121
120
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
120
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
121
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
122
121
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
123
122
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
122
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
123
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
123
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
124
Õied sinised kuni roosad
125
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
125
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem