1
Lehed kaetud pikkade punaste näärmekarvadega, mis püüavad ja seedivad putukaid
1
Lehtedel selliseid karvu pole
2
2
Taimed nõeljate kuni soomusjate lehtedega, paljunevad eostega
3
3
Lehed soomusjad, liibuvad varrele, paiknevad 4 reana
3
Lehed nõelataolised, hoiavad varrest eemale, paiknevad spiraalselt
4
4
Lehetipp aheneb pikaks valgeks pehmeks karvaks. Eospead 2-3 kaupa varretaolistel kandjatel
4
Lehed selliste karvadeta. Eospead varretaolise kandjata, kinnituvad ühekaupa otse varre tippu
6
Õied kahe tiheda üksteisele järgneva silinderja tõlvikuna, alumine, sametjas, koosneb emasõitest, ülemine isasõitest
7
Vähemalt alumised lehed rootsuga
8
7
Kõik lehed rootsutud
16
8
Lehed paralleelsete roodudega, kõik lehed juurmised
9
8
Lehed pole paralleelsete roodudega, lehed olemas ka varrel
11
9
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, ümarad kuni elliptilised
9
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
10
10
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
10
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
11
Lehed sulgroodsed või ühe rooga
12
12
Vili pole tiivuline. Abilehed puuduvad või on vabad, pole vart ümbritsevaks kilejaks tupeks (tõrveks) kokku kasvanud
12
Viljad tiivulised. Abilehed moodustavad kileja vart ümbritseva tupe (tõrve)
13
13
Lehed nooljad või odajad, hapuka maitsega. Õied ühesoolised
14
13
Lehe alus südajas, ümar või kiiljas, mitte kunagi nooljas või odajas, pole hapuka maitsega. Õied kahesoolised
15
14
Lehed tavaliselt alla 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnete pikkused (alla 1,5 mm)
14
Lehed tavaliselt üle 2 cm laiad. Õiekattelehed seemnetest pikemad (üle 2 mm)
15
Vähemalt üks vilja külg selge mõhnaga
16
Õied radiaalsümmeetrilised (vaadake tähelepanelikult õit või vilja tugeva luubiga)
17
16
Õied pole radiaalsümmeetrilised
25
17
Lehed vähemalt alusel pikkade valgete karvadega
18
17
Lehed paljad või väga lühikeste karvadega
19
18
Õied üksikult, pikaraolised, õieraod erineva pikkusega
18
Õied 3- kuni mitmekaupa osaõisikutes, nuttide või kobaratena
19
Õied ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
20
19
Õied pole ruljate tähkõisikute ega ümarate nuttidena
21
20
Märgade niitude ja soode taim. Risoom peenike, võsunditega. Vili jaguneb 3 osaviljaks
20
Mererannataim. Risoom jäme, võsunditeta. Vili jaguneb 6 osaviljaks
21
Üheaastased väikesed taimed. Õied üksikult või 2(3)-kaupa
21
Mitmeaastased tugevad taimed. Õied pole üksikult
22
22
Varred lehistumata (varre alusel labata lehetuped). Õisik külgmine, näib asuvat umbes varre keskkohas, sest pikk püstine ruljas õisiku kandeleht tundub varre pikendusena
23
22
Varred lehistunud. Õisik tipmine. Õisiku kandeleht suhteliselt lühike, allakäändunud, ei näi varre pikendusena
24
23
Vars peenem, vaoline, eriti allosas. Alumised labata tuped hele- kuni hallikaspruunid. Õisiku kandeleht puhetunud tupega. Õisikuraod väga lühikesed (ei ole nähtavad), õisik kerajas, tihe. Kupar tumepruun
23
Vars tugev, sile. Alumised labata tuped punakaspruunid. Õisikuraod ebavõrdse pikkusega, õisik rohekaspruun, hõre, haraline. Kupar roostepruun
24
Lehed rististe vaheseinteta (lõigake leht lõikudeks!)
24
Leht rististe vaheseintega
25
Varred seest säsikad (pole õõnsad), kolmnurksed kuni ümarad, ilma sõlmekohtadeta (CYPERACEAE - LÕIKHEINALISED)
26
25
Varred alati seest õõnsad, alati ümarad, selgete sõlmekohtdega (POACEAE - KÕRRELISED)
46
26
Õisik pikkade, valgete siidjate õiekattekarvadega
26
Õisik pole valgete siidjate karvadega (õiekattekarvad puuduvad või on väga lühiksed)
27
27
Õied kahesoolised, emakate ja tolmukatega (luup!). NB! See on raskesti jälgitav tunnus. Kui jääte hätta, vaadake üle siin välja tulevate liikide pildid ja otsustage pildi järgi
28
27
Õied ühesoolised, tolmukate või emakatega
30
28
Pähikud õisikus kahe reana, õisikuid üks
28
Pähikud pole kaherealiselt, õisikuid rohkem
29
29
Õisik külgmine, varretaoline kõrgleht ulatub üle pähikute
30
Pähikud väliselt üksteisega sarnased, tipmine tavaliselt vähemalt osaliselt emasõitega
31
30
Pähikud välimuselt erinevad: ülemised ainult isasõitega, alumised ainult emasõitega
39
31
Lehetupe vaba serv ainult ülaosas (2-3 mm) kilejas, edasi rohtjas
31
Lehetupp ülaservast allapoole pikalt kilejas
32
32
Vähemalt alumised pähikud asuvad varrel hõredalt
33
32
Kõik pähikud on varrel tihedalt koos
36
33
Taimed alusel punakad, tuped võrkkiududega (kiududeks jagunenud lehetupe jäänused)
33
Taimed pole alusel punakad, võrkkiude pole
34
34
Tipmine pähik teistest u. kaks korda pikem, nuiakujuline
34
Tipmine pähik teistest alla kahe korra pikem
35
35
Põisikud püstised, lühikese nokaga
35
Põisikud laiuvad või rõhtsad, ilma nokata või pika nokaga
36
Taimed pika risoomiga. Pähikutega varred kasvavad tavaliselt ridadena
36
Taimed pika risoomita. Pähikuid kandvad varred ei kasva ridadena
37
37
Põisikud pähikus püstiselt. Kasvab tihedate puhmikutena
37
Põisikud asetsevad pähikus rõhtsalt või tähtjalt. Puhmikuid ei moodusta
38
38
Taime alaosa helepunase tooniga. Keeleke 2-4 korda laiusest pikem. Põisikud alaosas käsnja koega, 5,4-6,5 mm pikad
38
Taime alaosa pole punakas. Keelekepikkusest laiem. Põisik pole alusel käsnjas, 3-4 mm pikk
39
Emakakaelu 2. Põisikud tavaliselt enam-vähem kaksikkumerad
40
39
Emakakaelu 3. Põisikud 3-nurkse või rulja ristlõikega
42
40
Mätta või tiheda kogumikuna kasvavsd roomava risoomita taimed
40
Taimed roomava risoomiga, mättaid ei moodusta
41
41
Lehed 1-3(5) mm laiad, kuivades sisserulluvate servadega. Isaspäikuid 1
41
Lehed (3)5-10 mm laiad, servad rulluvad kuivades väljapoole. Isaspähikuid 2-4
42
Lehetuped või lehed või varred karvased
42
Lehetuped, lehed ja varred paljad
43
43
Alumine kandeleht ei ümbritse vart
44
43
Alumine kandeleht 2-10 mm ulatuses ümber varre
45
44
Põisikud rõhtsad, järsult nokaks ahenevad
44
Põisikud püstised, ahenevad nokaks aeglaselt
45
Murusalt või väga hõredate puhmikutena kasvav pikarisoomilised taimed
45
Tihedate puhmikutena kasvavad taimed, roomav risoom puudub või väga lühike
46
Õisik täha sarnane, süstjas kuni ovaalne
47
46
Õisik harunenud pööris
52
48
Pähikud kahekaupa igas sõlmekohas
49
Tähk ühekülgne, pähikud kahe reana varre ühel küljel
49
Tähk pole ühekülgne
50
50
Pähikud ümber kogu varre
51
50
Pähikud varre vastaskülgedel
52
Tugevad risoomiga taimed, pilliroo moodi, sageli üle 2 m kõrged, vars 0,5-1 cm läbimõõdus
52
Taimed väiksemad, ei meenuta pilliroogu, vars peenem
53
54
Keelekese asemel karvaring
54
Keeleke kilejas või puudb
55
55
Pähikud 2 või rohkema õiega
56
56
Pähikus rohkem kui 2 õit
58
57
Lehed 2-5 mm laiad, lamedad või vahel kokkurullunud. Ohe sirge
57
Lehed niitjad, alla 1 mm laiad, tihedalt kokkurullunud. Ohe teravalt põvjas
58
Ohe kaarjas või põlvjas
59
Õisik tihe, sagaraline, enam-vähem ühekülgne pööris
59
Õisik hõre, pole ühekülgne
60
60
Ohe ei asu lible kahe hambakese vahel (luup!). Taim paljas või väga lühikeste karvadega
61
60
Ohe asub lible kahe hambakese vahel. Taimed pikkade karvadega vartel või lehtedel
61
Lehed üle 0,7 mm laiad, siledad. Keeleke lühike, kõrvakesteta (luup!)
61
Lehed alla 0,7 mm laiad, karedad. Keeleke kõrvakestega
62
Keelekese asemel karvaring
62
Keeleke olemas, kilejas
63
63
Pähikud 2 või rohkemaõielised
69
64
Pähikud tavaliselt üle 4 mm pikad, välissõkla alusel pika karvatutiga
65
64
Pähikud alla 4 mm pikad, ilma välissõkalt ümbritsevate karvadeta
67
65
Pähikus välimiste liblede paar 5 mm pikk, sisemised palju lühemad (1,5 mm), harjasjad
65
Pähikus liblesid üks paar
66
66
Sõklad karedad, pikemad kui ümbritsevad karvad (luup!)
66
Sõklad siledad, pole ümbritsevatest karvadest pikemad
67
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest lühem
67
Mitteõitsvatel võrsetel keeleke laiusest pikem
68
68
Risoomid rohkem kui 3 soomusja lehega. Lehed 5-10 mm laiad. Õisik lai ka peale õitsemist, 10-20 cm pikk, rõhtsate harudega
68
Risoomid puuduvad või lühikesed, ilma soomusjate lehtedeta. Lehed 3-7 mm laiad. Õisik tõmbub peale õitsemist kokku, 5-15 cm pikk, harud püstised
69
Õisik tihe, kas piklik-ruljas ja täha moodi või munajahõlmine
70
69
Õisik hõre, püramiidja väliskujuga
71
70
Pähikud 2-õielised, varrel ühe reana, õisik piklik, harunemata
70
Pähikus 2 või rohkem õit, õisik haruneb
71
Pähikud südajad, rippuvad
71
Pähikud pole südajad ega rippuvad
72
72
Pähikud üle 2-3 korra laiusest pikemad, tavaliselt rohkem kui 5 õiega ja üle 4 mm pikad. Alumine välissõkal ilma andruta (luup!)
72
Pähikud munajad, mitte üle 2-3 korra laiusest pikemad, 4-5 (6) õiega, tavaliselt alla 4 mm pikad. Alumine välissõkal andruga
73
73
Üheaastased tallatud kasvukohtade taimed. Välissaõkal roodudel ja servas ripskarvane
73
Mitmeaastased taimed. Välissõkla rood krobelised või karvased ainult alaosas
74
74
Keeleke üle 1 mm pikk, terav
74
Keeleke puudub või alla 1 mm pikk
75
75
Risoome pole. Kõik võrsed viljuvad. Pähikud alla 4 mm pikad
75
Risoomidega, nii õitsvate kui mitteõitsvate võsudega. Pähikud u. 4 mm pikad
76
76
Taim hõredalt karvane. Alumised lehed lamedad või renjad, palju lühemad kui vars. Keeleke laskub lehetupe servale
76
Taim tihedalt karvane. Alumised lehed tugevalt kokkurullunud, harjasjad, sama pikad kui vars. Keeleke pole laskuv
77
Lihakate lehtedega taimed
78
77
Lehed õhukesed, pole lihakad
79
78
Lehed lamedad, üle 1 cm laiad
78
Lehed pole lamedad, alla 1 cm laiad
79
Õied üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
80
79
Õied pole üldkatisega ümbritsetud korvõisikutes
90
80
Kõik õied keele taolised (keelõied, asümmeetrilised)
81
80
Putkõied olemas, keelõied puuduvad või on ainult korvõisiku servas
84
81
Õitsvad varred lehtedeta (kõik lehed juurmised)
82
81
Õitsvad varred lehtedega
82
Leheserv terve. Roomavate võsunditega taimed
82
Leheserv hambuline. Roomavate võsunditeta taimed
83
83
Korvõisikud üksikult harunemata varte tippudes
83
Õisikud pole üksikult, varred harunevad
84
Taime lehed ja/või varred ogalised
84
Taimed pole ogalised
85
85
Kõik õied korvõisikus erekollased kuni kahvatukollased
85
Vähemalt mõned õied pole kollased
86
86
Vähemalt mõned õied õisikus valged
87
86
Vähemalt õisiku servmised õied sinised kuni roosad, valgeid õisi pole
88
87
Õisikud üle 3 cm läbimõõdus
87
Õisikud alla 3 cm läbimõõdus
88
Taimed pikkade roomavate võsunditega, tavaliselt alla 30 cm kõrged
88
Taimed roomavate võsunditeta, tavaliselt üle 30 cm kõrged
89
89
Kõik õied roosad (lillakad)
89
Keskmised õied kollased, servmised lillakad
90
Õied pole sarikatena
93
91
Lehed lõhnavad muljumisel tugevalt küüslaugu järgi
91
Lehed ei lõhna küüslaugu järgi
92
92
Kroonlehti 6. Juurmisi lehti üks, lineaalne
92
Kroonlehti 3 või 5. Juurmisi lehti rohkem kui üks, lailineaalsed või elliptilised
93
Õied bilateraalsümmeetrilised
94
93
Õied radiaalsümmeetrilised
101
94
Leheserv hambuline kuni hõlmine
95
94
Leheserv terve (või lehed õitseajal puuduvad)
100
95
Lehed rootsutud või peaaegu rootsutud
95
Lehed selgelt rootsulised
96
96
Õied osaliselt kollased, kahe- kuni kolmevärvilised. Külgmised kroonlehed suunatud ülespoole
96
Õied valged, sinised või lillad. Külgmised kroonlehed suunatud allapoole
97
97
Lehistunud õitsvat vart ei ole, lehed ainult juurmise rosetina (vahel esinevad roomavad võsundid)
97
Lehistunud õitsev vars olemas
98
98
Juurmist leherosetti pole. Lehed tavaliselt laiusest pikemad
98
Juurmine leherosett olemas. Lehed tavaliselt võrdse pikkuse ja laiusega
99
99
Taimed 3-10 cm kõrged, üleni lühikarvased (sageli hallikad), juurmisi lehti palju, kuni 1,5 cm laiad
99
Taimed suuremad, paljad või üksikute karvadega, rosetilehti vähe, laiemad kui 1,5 cm
100
Kroonlehed alusel kokku kasvanud
101
Vähemalt alumised lehed sirge, südaja või noolja alusega
102
101
Kõik lehed ümara või aheneva alusega
106
102
Varred väga pikad ja väänduvad või ronivad
102
Varred pole väänduvad ega ronivad
103
103
Lehti 2 (harva 1), paralleelsete roodudega
103
Lehti rohkem kui 2, pole paralleelsete roodudega
104
104
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
104
Kroonlehed täiesti vabad
105
106
Lehed okkataolised, igihaljad, kinnituvad varrele männastena
107
106
Lehed pole okkataolised, ei kinnitu männastena
108
107
Lehed 2-4 korda laiusest pikemad, kõige laiemad keskkohast allpool, serv kaardunud. Õied kahesoolised (emakate ja tolmukatega)
107
Lehed 3-5 korda laiusest pikemad, servad paralleelsed. Õied ainult tolmukate või ainult emakatega
108
Õitsvad varred lehtedeta (vahel väikeste kandelehekestega), kõik lehed varre alusel juurmise kodarikuna
109
108
Õitsvad varred lehistunud
113
109
Õied rootsutud, ruljate tähkõisikute või ümarate nuttidena
110
109
Õied rootsulised, üksikult või õisikutena
112
110
Lehed harva üle 3 korra laiusest pikemad, munajad kuni elliptilised
110
Lehed laiusest palju pikemad, süstjad kuni lineaalsed
111
111
Lehed süstjad, lamedad, karvased, pole lihakad, tumedate täppideta. Pole mereranniku ega sooldunud pinnase taimed
111
Lehed lineaalsed, renjad, paljad, lihakad, tumedate täppidega. Mereranniku ja sooldunud pinnase taimed
112
Lehed selgelt rootsulised
114
Leheserv peenehambaline
115
Varred peenikesed, niitjad, roomavad. Lehed kuni 8 mm pikad
115
Varred pole niitjad. Lehed üle 8 mm pikad
116
116
Lehed pealt tuhmid, mõlemal pinnal silmatorkava võrkroodumisega
116
Lehed pealt läikivad, alt paljude kollakate näärmetäppidega
117
Lehe või lehrootsu alus kileja vart ümbritseva tupega (tõrvega)
117
Lehe ja leherootsu alus kileja tupeta
118
118
Kroonlehed vähemalt alusel kokku kasvanud
119
119
Lehed ja varred täiesti paljad, õied pole sinised
119
Lehed ja/või vähemalt varred karvased (kui paljad, siis õied sinised)
120
120
Õied helesinised, kellukjad. Vili kupar
121
120
Õied pole kellukjad (kui on kellukjad, siis roosad). Vili pole kupar
122
121
Tupplehed palju lühemad kui pool õiekrooni putkeosa
121
Tupplehed ulatuvad pooleni õiekrooni putkeosast
122
Tupp ühepikkuste sirgete, tipu poole suuntud lidus karvadega (luup!)
123
122
Tupp konksja tipuga karvadega või karvad kahesugused: mõned eemalehoiduvad, konksjatipulised, teised lühemad, peenemad, konksja tiputa
124
123
Tupp variseb peale viljumist, õitseajal lõhestunud kuni poolni pikkusest, tupe hambad kitsaskolmnurksed
123
Tupp püsib peale viljumist, õitseajal lõhestunud kolmandikuni pikkusest, tupe hambad laikolmnurksed
124
Õietupp peale viljumist suletud. Viljaraod tupest pikemad, püstised. Vili must
124
Õietupp peale viljumist avatud. Viljaraod sama pikad kui tupp, peaaegu rõhtsad. Vili pruun
125
Õied sinised kuni roosad
126
Vili lineaalne, üle 5 korra laiusest pikem
126
Vili pole lineaalne, alla 3 korra laiusest pikem