1

Okkad pole lamedad, kinnituvad okstele hajusalt

2

1

Okkad lamedad, kinnituvad okstele kahe vastaku reana

4

2

Okkad teravatipulised, torkavad, kuni 2 cm pikad

Picea pungens Engelm. - torkav kuusk (sinikuusk)

 

2

Okkad tömbid, pole torkavad, kuni 1,5 cm pikad

3

3

Okkad tumerohelised. Käbid 15-20 cm pikad

Picea abies (L.) H.Karst. - harilik kuusk

 

3

Okkad sinakasrohelised. Käbid 3-6 cm pikad

Picea glauca (Moench) Voss - kanada kuusk

 

4

Okaste pealmisel küljel 1 või 2 heledat triipu

Abies concolor (Gordon) Hillebr. - hall nulg

 

4

Okaste ülemised küljed heledate triipudeta

5

5

Okaste alumised küljed heledate triipudeta. Vili lihakas, punane, karikja kujuga, üheseemneline

Taxus baccata L. - harilik jugapuu

 

5

Okkad alaküljel kahe heleda triibuga. Puitunud käbid

6

6

Peale okaste varisemist jäävad koorele näsajad armid. Käbid rippuvad

7

6

Peale okaste varisemist jääb koor sile. Käbid püstised

8

7

Pungad munajad kuni koonilised. Käbid väljaulatuvate kattesoomusteta

Tsuga canadensis (L.) Carrière - kanada tsuuga

 

7

Pungad värtnakujulised. Käbide kattesoomused 3-hõlmalised, ulatuvad seemnesoomuste vahelt välja

Pseudotsuga menziesii (Mirb.) Franco - harilik ebatsuuga

 

8

Tipupungad pole vaigused

Abies alba Mill. - euroopa nulg

 

8

Tipupungad üleni vaigused

9

9

Okkad pehmed. Noored oksad valgete karvadega

Abies sibirica Ledeb. - siberi nulg

 

9

Okkad jäigad. Noored oksad tumedate karvadega

Abies balsamea (L.) Mill. - palsaminulg